Kes see Laura on?
Ei, Laura pole kohe kindlasti mingi uus inimesest kaaslane. Tegu on uues sõiduvahendis pesitseva häälkäsklusi kuulava ja ellu viiva abisüsteemi nimi. Kes esimesest pildist ja nimest kohe seost ei loonud, siis tegu on uue põlvkonna Škoda Octaviaga, milledega meie pere on juba vastavalt 2 ja 4 kuud liigelnud.
Ning jah, Laura tõesti kuulab, kuid temaga peab suhtlema hetkel veel võõrkeeles. Natuke eksootikat siiski ellu :). Ja aitab ta tõesti. Ütled: “OK, Laura” ning sulle vastab mahe naisehääl: “Mida ma saan su jaoks teha?” Ja kui ütled, et sul on näiteks jalgadel jahe, siis vastab: “Pole probleemi, suunan soojenduse eesistujate jalgadele.” Saab samuti paluda juhendada kojusõitmist ja kellele tahad helistada. Huvitaval kombel saab isegi aru, kui ma palun helistada kontaktile Lasteaed.
Kas kõik on sedavõrd roosiline ja mis põhjusel selline valik, sellest allpool.
Miks sai valitud just Škoda Octavia?
Sõidukite vahetus, kui selline, on alati mitme otsaga asi. Koduse sõiduvahendi osas sai kõigepealt vaadatud otsa sellele, et varasem kaarik oli oma vanuses sealmaal, kus garantii enam ei kehtinud ning oli soov leida väiksema kütusekuluga ning keskkonnasäästlikum sõiduk. Ametisõiduki puhul sai lihtsalt eelmise rendiperiood otsa ning tuli aeg leida uus. Kuna minevikust on mul personaalselt olnud head kogemused nii sõiduvahendi kvaliteedi, kui teeninduse taseme osas just Škodaga, siis jäi üheks valikuks Škoda Octavia. Võinuks ju vaadata nende valikust veel erinevaid mudeleid, kuid miski selles sõidukis meeldis väga.
Ausalt öeldes ega palju teisi variante laual ka polnud. Eriti peale seda, kui sa läbi käidud Škoda esindusest ning sealne müügiinimene tutvustas uue mudeli võimalusi ja eri versioone. Kuna kodus oli meil soov ja võimalus panna autole juhe taha ning siis mingi osa puhtalt elektril liigelda, sai vaadatud just PHEV versiooni. Lisaks sai veel sama klassi pistikhübriide vaadatud ning lõpuks pani valiku paika sõiduki hind. Võrreldes teiste sama suurte autodega, on Octavia märgatavalt mõistlikum valik.
Veel üks põhjus, mis kaudselt ka rolli mängis, oli teeninduskogemus keskklassi automarkide esindustes. Kahjuks viimaste sõidukite margiesindus tegi minu arust kõik endast oleneva, et müügiinimese raske töö ära nullida ning ei tekitanud tunnet, et olen seal teeninduses oodatud. Samas Škoda puhul oli pikaajaline kogemus varasemast olemas ning teadsin, mida oodata, kui on vaja teenindusest läbi käia. Ka täna, kui on olnud tarvis mõnda asja reguleerida lasta, olen tundud, et valik on olnud õige.
Ametisõiduki valik peale koduse masina valikut oli lihtne. Hea, et tööandja on selline, kes annab isikule, kellel autot vaja, võimaluse ise ette antud eelarve piires seda ka teha.
Kas kõik on kuld, mis hiilgab?
Kiire vastus sellele, on ei. Tuleb olla aus ja mainida, et mõned asjad siiski ei toimeta kogu aeg selliselt, nagu võiksid. Esime neist on sõidukite veebiliides. Küll on server maas, siis ei suuda äpp serverist andmeid saada või käsklusi sõidukile saata või on hoopis sõiduki pool ühendus serveriga kinni kiilunud ning selle “avamiseks” tuleb võtta ette tee teeninduse poole, kuna ise ei saa kahjuks midagi teha. Samuti on mõningaid vigu kaarditarkvaras ehk kui kasutada kogu võimlausi Travel Assist juures ja lasta tal püsikiirusehoidja kaudu kiirust reguleerida, siis tahaks mõne koha pealt saata veateate nagu seda saab Waze apis teha. Mida siis? Näiteks ühel kindlal teel arvab auto, et 70 ala hakkab 700 meetrit varem, kui ta tegelikult peale hakkab, mõnes kurvis, kus minu terve mõistus kuiva ja puhta teega ei lase sõita kiirusel üle 35 km/h, on tema jaoks normaalne liigelda 50km/h, samas kui mõne kerge poogna juures, kus pole vaja piirkiirusest madalamalt sõita, tahab kiiruse langetada 45km/h peale. Positiivne sealjuures on siiski see, et tähelepanu ei lähe juhtimiselt ära. Lisaks on aeg-ajalt mure sellega, et kliimaseadme nupud on olemas vaid digitaalsel displeil, kuid vahel juhutb seda, et neid ei kuvata ekraanile. Ning ka nupust klimaseadme menüü ettevõtmisel vaatab vastu tühi ekraan. Muidugi aitab sellisel juhul infotainmenti restart/reset ning nupud on uuesti tagasi. Veel oli ühel sõidukil peale 1000 km läbimist vaja natuke esisilda reguleerida, sest minu silma jaoks oli rool otse sõiutes paar kraadi otseasendist mööda.
Samas ei sega ükski ülaltoodust auto liikumist ning liigub ta hästi.
Olen muutunud korrektsemaks liiklejaks
Nagu eelpool ka välja tõin, kasutan enamasti peaaegu kõiki võimalusi, mida pakub Travel Assist. Ehk auto loeb liiklusmärke ning sätib sõidukiiruse vastavalt nendel kuvatavale kiirusele. Samuti teab GPS järgi seda, millal kiiruspiirang algab ja langetab kiiruse täpselt märgi mõjupiirkonna alguseks õigeks. Suuremat liikumiskiirust lubava märgi puhul tõstab kiirust alles peale märgist möödumist. Kõik see annab võimaluse mitte tunda muret sinises mundris ning kollase helkurvestiga amatöörjuuksurite poolt tehtavate mõõtmiste vastu. On selleks siis patrullsõiduk, statsionaarne või teisaldatav kiiruskaamera. Muidugi on imelik Tammsaare tee pikendusel päevasel ajal olla peaaegu ainus sõiduk, mis liikleb sealse lubatud kiirusega, aga las teised sõidavad oma sõitu, mina sõidan enda oma.
Auto kaitseb sind avariisse sattumise eest
Õnneks ei ole edaspidi kirjeldatavat lisa vaja olnud ja loodan, et kunagi ka reaalselt vaja pole, samas testinud olen tühjal teel. Nimelt Emergency assist. Kui sõidad ja 15 sekundi jooksul pole mingil põhjusel roolist kinni hoidnud ja auto on sind joonte vahel hoidnud, annab auto teada, et võta roolist kinni. Kui seda ei tee, järgnevad helisignaalid ning kui ka see ei aita, siis alustab sõiduk pidurdamist ning jääb lõpuks üldse seisma, lülitades sisse ohutuled. Sinna viimaseni ma pole lasknud asjal minna siiski.
Samuti hoiatab sõiduk, kui ees on takistus ja kui ei pidurda, teeb seda sinu eest. Kui tagurdad ning auto avastab, et mõni takistus on liialt lähedal, siis vajutab auto piduri põhja ja ei lase näiteks lumehange tagurdada. Lisaks näeb ja hoiatab ning vajadusel pidurdab auto ka jalakäijate ning ratturite peale.
Energiakulu
Kuna töö sõiduk on vaid MHEV, siis selle kütusekulul pikalt ei peatu. Ökonoomse sõidu puhul on nullist kõrgematel temperatuuridel kütusekulu umbes 5,3l 100 km kohta. Kuna jaanuar ja veebruar on olnud meil korralik talv, siis on ka kütusetarbimine olnud suurem ning pikaajaline keskmine on 6 l. Nagu mainisin, siis soojemate ilmadega on kütusetarbimine märgatavalt madalam.
Kuna koduse sõiduvaheni puhul sai tehtud teadlik valik pistikhübriidi osas, toon välja mõned näitajad. Jälle on siin seos temperatuuriga, kuid näiteks tehase poolt lubatud kütusekulu 1,2 l 100km kohta on täiesti saavutatav plusskraadidega temperatuuri puhul. Külmemate ilmade juures siiski mitte, sest sõiduulatus aku pealt on väiksem, sest elektrit kasutab sõiduk siis ka salongi soojas hoidmiseks ning klaaside puhtana hoidmiseks. Külmade ilmadega saab aku pealt sõita umbes 35 kilomeetrit, samas soojemate ilmade puhul on sõiduulatus 50 km täiesti võimalik. Ning see 50 km on natuke üle päevase sõiduulatuse tavaolukorras. Ehk siis laps lasteaeda, tööle, lasteada tagasi ja koju. Ning siis saabki sellised näitajad kätte, nagu seda tehas välja pakub.
Pistikhübriidi valides sai tehtud ka kalkulatsioon, et mis saab olema kombineeritult energiakandjate kulu, kui päevane sõit on keskmiselt ülaltoodu. Pean tunnistama, et panin kuu kuluga 10 EUR ulatuses mööda. Ehk siis 60 EUR asemel on hetkenäitaja umbes 70 EUR kuus. Nagu mainisin, siis enamuse päevasest liikumisest teeb auto elektri peal. Olen arvestanud, et ühe täislaadimise peale kulub keksmiselt 1,2 EUR, kui seda teha öisel ajal ning 2 EUR, kui päevaste tariifidega. Natuke on kulu suurem seetõttu, et hetkel kasutab auto siiski ka bensiini ning võrgust tulevat elektrit tarbib sõiduk ka siis, kui ta hommikul enne väljumist panna klaase sulatama ja salongi soojendama. Ning on väga mugav istuda sooja autosse ning jääd klaasidelt mitte kraapida. Lumest ikka tuleb auto puhtaks lükata ent jääta salongiklaasid on boonus omaette.
Kuidas soojemate ilmade puhul sõiduulatus aku pealt olema hakkab, seda veel ei tea, kuid tõenäoliselt saab siis pikemalt liigelda, kui miinus kümne kraadi juures.
Kas olen rahul
Peale kombineeritult kahe auto peale 10 000 km läbimist ei saa midagi muud väita, kui et olen rahul. Need mõned tilgad tõrva meepotist on ilusasti teeninduse poolt eemaldatud ning suhtelises vaikuses liiklemine on väga mõnus. Seda nii ühe kui teise autoga. Laura toimetab kenasti ja hoiab autos olijaid suurema kahju eest.
Postituses kasutatud meedia pärineb Škoda pressikitist.
Postituse sisu kasutamine on lubatud vaid korrektse äramärkimise ja lingi lisamisega siia postitusele.
