Aktsiisitõusud, magustatud jookide maks ning huvitav mis veel võib tulla meile juurde seoses uue, tänaseks juba üle poole aasta töötanud valitsusega? Juhtusin eile lugema intervjuud Sakala veebiväljaandest tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskiga. Lugesin, mõtlesin, arvasin ja kuidagi ei leidnud ma seda pointi, mida ta soovib välja tuua ühe asja juures.
Ma saan väga hästi aru näiteks tubakaaktsiisist, mingis osas alkoholiaktsiisist, kuid ma ei suuda hetkel kuidagi aru saada sellest, mida annab juurde selline maks, nagu magustatud jookide aktsiis? Et seda on kõige lihtsam administreerida? Väidetavalt pole 20 miljonit laekumist riigieelarvesse summa, mida härrad valitsuses arvavad suur olevat. Samas maksu ära jätta ka ei saa, sest karastusjookide tarbimine olevat see, mis aitab kaasa rahva rasvumisele. No ei jõua see mulle kuidagi kohale...
Tõenäoliselt jääb mulle arusaamatuks see, kuhu kohta see kokkukorjatav lisa 20 miljonit suunatakse riigi poolt. Mulle kui tavainimesele on arusaadav vaid see, et suhkrut või magusainet sisaldavad joogid hakkavad alates n kuupäevast rohkem maksma ja mis auku selle riigieelarvelist marginaalse 20 miljoniga lapitakse, ei ole kusagil välja toodud.
Jah, andke mulle andeks nüüd ülim poliitiline ebakorrektsus, kuid tänavapildis on tõesti näha suuremat hulka ülekaalulisi ja eriti kahju on näha alaealisi, kes on märgatavalt oma ea kohta ülekaalulised või noored mehed, kellel juba varastes 20 eluaastates ripub kõhuke üle vöökoha. See pilt on tõesti midagi, mida tuleb muuta. Kuid teha seda lihtsalt tõstes mingi kauba hinda? No ei lähe läbi minu arvates. Usun, et siinkohal peaks tegema midagi seal, kus see tegelikku mõju omab ja annab pikemaajalise efekti.
Mis oleksid need meetmed, mis tooksid pikemaajaliselt rohkem edu, kui mingi lisarida kuskil eelarve tulude poolel? Esimene, mis pähe tuleb, on toitumisõpetus lastele alates lasteaiast. Et juba varasest east oleks olemas seos toiduga ning kuidas seda tehakse. Ehk siis kokandustunnid sisuliselt. Siis saab laps aru, et shokolaadipiim ei tule pruuni lehma seest ja kindlaid toiduaineid tarbides on sul kõht ilusasti täis, kuid sa ei söö liiga palju. Jah, siinkohal on vaja ka vanematepoolset koostööd haridusasutustega, et ka kodune toidulaud oleks sarnane sellele, mis on nendes "kokandustundides" selgitatud.
Viimatinimetatu ongi konks, mis tänapäeval suhteliselt palju rolli mängib. Ma ei taha teha üldistust, kuid paljudel hetkedel süüakse poolfabrikaatidest valmistatud toitu, hommikusöögiks on suhkrut täis helbed ja peale valatakse magusat jogurtit. Kõrvale juuakse mitme lusika suhkruga magustatud teed või kohvi. OK, kui soovid magusat, siis kasuta paari teelusikat mett. Natukenegi kasulikum, kui suhkur. Siitkohalt tuli mulle aga pähe veel üks mõte. Nimelt võiks mõningad toiduainegrupid omada väiksemat või null käibemaksumäära, et teha nende soetamine tarbijatele soodsamaks ning sellega suunata madalama hinnaga toiduainete näol tervislikumale toitumisele. Miks seda varianti ellu ei viida või kaaluta? Näiteks keskmine karp mune maksaks 1,2 EUR asemel 1 EUR, kui käibemaksumäär oleks null. Lihtne puder ilma mingite lisanditeta oleks samuti käibemaksu võrra soodsam ning miks mitte ka täiesti tavaline piim ja magustamata ning maitsestamata piimatooted võiksid olla null määraga.
Ehk siis selle asemel, et tõsta mingi toiduainegrupi hinda lisamaksudega võiks hoopis kasulike toiduainete hinda langetada. Või veel üks mõte: üksikisiku poolt tehtud spordiklubidesse makstud raha võiks olla tuludeklaratsioonis nn maksuvaba tuluna märgitav. Inimene ju investeerib oma tervisesse, olles liikuv ja aktiivne ning tänu sellele on ta tervishoiusüsteemile väiksema kuluga, kui vähem liikuv (jätame siinkohal vigastustest rääkimise kõrvale). Pigem motiveeriks see inimesi rohkem spordisaalis või mujal trennis käima ja inimene, kes tegeleb treeningutega toitub ka suure tõenäosusega tervislikumalt.
Mida arvad Sina? Jäta oma kommentaar allapoole.
Postituse pildid: pexels.com
