Viimasel ajal on trendikas hakata kas veganiks või siis taimetoitlaseks. Mis on neil kahel vahet? Esimene ei tarbi üldse loomseid toiduaineid, teine omab toidulaual ka piimatooteid. Kuid kas liha söömine on siis üldse vajalik ning kas peaksime kõik lihast loobuma? Kui ei olda just toitumisteadlane ja ei teata täpselt, mida tehakse, võib lihast loobumine olla hoopis kahjulik ning tekitada vitamiinide ja toitainete puudujäägi organismis. Peamine põhjus, miks soovitatakse liha tarbimisest loobuda on müüdid selle kahjulikkusest.
Müüdid liha söömise kohta
Üks kõige kahjulikum müüt liha söömise kohta on see, et liha ei kuulu tervisliku toitumise juurde. Liha tarbimist on seostatud kõrge vererõhu ja kolesteroolitasemega, südamehaiguste ning ülekaalulisusega. Seda kõike võib väita, kui inimene tarbib liigselt kaloreid, kuid peamiselt tuleb siiski eeltoodu osas pigem süüdistada suhkrut. Pigem on põhjusteks süsivesikute ületarbimine, mis muudnatakse seedeprotsessis kiirelt suhkruks.
Juba Homo Erectuse ajast on inimkod tarbinud liha ning seemenid ja pähkleid. Vaid viimased 10 000 aastat on inimkonna söömisharjumustes toimunud muudatus, seoses teraviljakasvatusega. Kuid kas me tõesti oleme väiksema või null lihasisaldusega toitumise jaoks adapteerunud? Usun, et nii kiirelt evolutsioon ei toimi. Väga suure teravilja ja eriti suhkru sisaldusega toitumisharjumuste levikuga, on kasvanud ülekaaluliste osakaal, diabeetikute arv ja inimeste arv, kes kannatavad osteoporoosi all. Samuti on kasvanud naha probleemid, südamehaiguste esinemine ning erinevad põletikulised protsessid kehas.
Pean siinkohal viisakalt tagasi lükkama argumendid, mis ütlevad, et normaalses koguses liha söömine on tervisele kahjulik. Inimese genoom arenes välja enne taimekasvatuse revolutsiooni, mil toidulaual oli peamiselt liha, kala ja toiduained, mida sai korjata metsast. Lisaks kõigele, inimese genoom on viimase 40 000 aastaga vaid 0,02% muutunud. Inimkeha on geneetiliselt programmeeritud optimaalselt funktsioneerima liha sisaldava toidulauaga. Ning see pole ajas muutunud.
On palju infot, miks me ei peaks liha sööma. Siin aga mõned, miks me siiski pekasime liha tarbima ning eriti need, eks soovivad olla heas füüsilises vormis ning normaalkaalus.
Oleme loodud tarbima toiduks liha
Loodus on disaininud inimesed omnivoorideks. Meil on lõikehambad, et kiskuda liha kondi küljest lahti ning purihambad, et liha läbi närida. Praeguse aja kaebuseid tervise osas ei esinenud peaagu üldse koopainimeste puhul, kes sõid peamiselt liha, juurvilju, kala, pähkleid, seemenid ja puuvilju. Küttide ning korilaste toidulaual kattis 45-65% energiavajadusest loomsed toiduained ning südamehaigused, ülekalulisus ja teist tüüpi diabeet - tänapäeva ühiskonda vaevavad katkud - polnud probleemiks. Alates hetkest, mil hakati hulgaliselt sööma suhkrurikkaid toite ning pooltooteid, hakkas eelnimetatud haiguste hulk kasvama.
Liha söömine hoiab veresuhkru stabiilsena
Head kehalist vormi soovivale inimesele on väga tähtis hoida veresuhkru tase stabiilsena. Stabiilse veresuhkru puhul on väiksem võimalus, et inimene tunneb tungi magusa järgi toidukordade vahel ning näljatunne ei tule nii kiiresti peale. Tänu kõrgele valgusisaldusele ning rasvadele, seedub liha aeglasemalt kui süsivesikud ning hoiab kõhu pikemalt täis. Samuti on stabiilne veresuhkru tase vajalik teist tüüpi diabeedi vältimiseks. Niisiis on lihal toidulaual osa sarnasied kasutegurid nagu munal, millest kirjutasin artiklis Mis juhtub su kehaga, kui sööd muna?
Lihaskav
Kui sinu vormisoleku üheks teguriks on ka lihastreening jõusaalis, siis liha söömine on viis, mis aitab sul lihaskasvu suurendada. Võid käia saalis ja ennast ribadeks treenida, kuid kui sa ei anna oma kehale piisavalt toitaineid, võid oma saalitrenni riiided lihtsalt kõrvle panna ja hakata pikamaajooksuga tegelema. Sul lihtsalt on vaja anda oma organismile piisavas koguses õigeid toitaineid , et lihased taastuksid trennist ja sa saavutaksid lihaskasvu.
Sa võid küll võtta valgu toidulisandeid, kuid tavatoidust saadav valk on parim. Ning liha on väga valgurikas toiduaine. Lisaks sellele sisaldab liha ka vitamiine ja mineraale milledest üks on tsink, mis aitab kaasa lihaskiudude taastumisele ning raud, mis tõstab energiataset ja aitab võidelda väsimusega. Liha sisaldab samuti kreatiini, mis aitab kaasa valgusünteesile ja annab lihastele energiat, aidates lihastel kasvada.
Pikka aega kestev energia
Usun, et enamus on kogenud toidukordadevahelist energiakadu, mil ainus asi, mis sind käimas hoiab, on kohvi. Lihtsüsivesikud muundatakse väga kiirelt veresuhkruks, mistõttu tekibki väsimustunne. Vastupidiselt süsivesikutele, kasutab organism valke staviilseks, ikaajaliseks energiaallikaks.
Lisaks on liha üks parimaid rauaallikaid. Raua puudus tõstab aneemia riski ja põhjustab madalat energiataset. Tänu sellele on aneemia üheks krooniliseks probleemiks taimetoitlastel, kes ei jälgi piisavalt täpselt, mis toitu nad tarbivad. Tee omale toidukord, mis sisaldab liha ja madala glükeemilise indeksiga juurvilju ning tunned ennast terve päeva jooksul nagu Duracelli jänku.
Liha on maistev
Veel üks põhjus süüa liha. See maitseb väga hästi. Medium raw steik, röstitud kana, sea sisefilee koriandri, parmesani ja ingveriga. On vaja veel näiteid? Enamiku jaoks ei ole toidukord toidukord, kui see ei sisalda liha, kana või kala.
Kokkuvõte
Kui sa pole just toitumisteadlane ning ei soovi oma keha jätta ilma vajalikest toitainetest ning ei soovi tarbida toidulisandeid (vitamiinide ja mineraalide kompleksid jne), siis head vormi sooviva inimese menüüs on lihal suur roll. Samamoodi on liha tarbimine tähtis kõikidele inimestele.
Ma ei mõista hukka samas ka inimesi, kes on valinud taimetoidu tee. Peamine on sellisel juhul omada väga palju teadmisi erinevate toitainete sisaldusest taimedes.
Postituses olev info pärineb järgmistetst allikatest:
1. Chase, B. "Sugar and Cholesterol Connection - ProgressiveHealth.com." Progressive Health. Accessed October 4, 2014.
2. Thiessen, D. "The Awful Truth About Eating Grains." Mercola.com. Accessed October 4, 2014.
3. Cordain, L. et al. "Plant-animal subsistence ratios and macronutrient energy estimations in worldwide hunter-gatherer diets." The American Journal of Clinical Nutrition. Accessed October 4, 2014.
4. Auer, D. "Understanding Gluten: Part 1- A Brief History." Doctor Auer. Accessed October 4, 2014.
5. Paddon-Jones, D. et al. "Protein, weight management, and satiety." Am J Clin Nutr. 2008. Accessed October 4, 2014.
6. Paddon-Jones, D. et al. "Protein, weight management, and satiety." Am J Clin Nutr. 2008. Accessed October 4, 2014.
7. Halton, TL. et al. "The Effects of High Protein Diets on Thermogenesis, Satiety and Weight Loss: A Critical Review." Journal of the American College of Nutrition. Accessed October 4, 2014.
8. National Health Service. "Vegetarians have 'poorer quality of life' study claims." Health News. Accessed October 4, 2014.
9. University of Cambridge. "3pm slump? Why a sugar rush may not be the answer." Accessed October 5, 2014.