Esmalt soovin välja öelda, et taimetoitlus, olgu ta siis täielik veganism või vegetarianism, on iga inimese enda vaba valik ja ma ei arvagi, et kedagi neist peaks ümber veenma teise suuna osas. Mis on sellise toidusedeli juures tähtis? Eks nad ka ise tea seda – ülitäpne toidu planeerimine, et saada kätte kõik vajaminevad toitained, sealhulgas valgud asendamatute aminohapetega ning vitamiinid ja mineraalid.
Miks kirjutan teemal taimetoitlus?
Nimelt sattusin väitlema ja lugema vegan elustiili harrastavate isikutega sotsiaalmeedias. Tunnistan, et läksin hasarti ja kahjuks vist tõesti hakkasin oma toidusedelit, milleks on segatoit, kaitsma. Kuid sellist fanatismi, kus fakte vaadatakse ainult ühe suuna pealt, oli hirmutav kohata. Palun elage ise sedasi, nagu te elate ja laske teistel elada selliselt, nagu teised elavad. Kõik saavad olla siin maailmas üksteisega sõbralikult.
Faktide taimetoitlusele soodsas valguses näitamine valkude sisalduse osas toiduainetes
Ma ei hakka siinkohal tooma välja nende lehelt pilti, kuna tegemist on sellisel juhul autoriõiguste kuritarvitamisega. Loomulikult võiksin pildi kasutamiseks luba küsida, ent selleks peaksin ütlema, milleks kasutan nende pilti ja sellisel juhul saan tõenäoliselt keeldumise osaliseks. Pigem toon allpool välja tabeli kujul nende väited ja ilustatud reaalsuse taimedes sisalduva valkude koguse osas. Faktiliselt on kõik õige, kuid võrreldakse õunu apelsinidega minu arvates. See ei anna õiget pilti vaatlusel. Mis mind häiris nende jagatud info osas, oli see, et jäeti märkimata, et ubades on selline kogus valke kuivatatud ubades, mitte söömiseks koheselt sobivas oas. Samuti oli välja toodud toores liha, mitte töödeldud. Muidugi võib süüa boeuf à la tartar ja siis see enam-vähem kehtib. Jutt jutuks – tabel allpool.
100g veiseliha *toores | 100 g ube *kuivatatud | |
Valke | 22g | 22g |
Kiudaineid | 0g | 0g |
Rauda | 1,9 mg | 5 mg |
Kaltsium | 16mg | 123mg |
Magneesium | 23mg | 171mg |
Kolesterool | 74mg | 0mg |
Välja oli selles tabelis toodud veel hind ja vee kulu 100g tootmiseks. Viimane on muidugi eriti tore arvutus. Nimelt eeldatakse, et veis ei eralda hingates ühtki ml vett atmosfääri, ei urineeri ega eralda muul viisil vedelikku. Ehk siis on kinnine süsteem, kuhu vaid vett sisse valad.
Veel faktide näitamisest endale soodsas suunas millegi tõestamisel
Nimelt, kui ma nüüd selle 100g veiseliha ära praen, siis muutub tema kaal eralduva vee ja rasva arvelt 25%. Seega jääb alles 75g tükk, mis ikka sisaldab 22g valku. Kui see nüüd viia matemaatiliselt 100g peale, siis saan natuke teise valkude sisalduse 100g kohta, milleks on 29g 100g kohta. Hmmm. Ja liha on endiselt söödav, kuid kuivatatud ube pean ma ikkagi leotama ja nende kaal kasvab märgatavalt vee arvelt ning valgusisaldus suhtarvuna muutub märgatavalt väiksemaks. Ehk kui Google otsing andis õige tulemuse, siis ubade mass suureneb leotamisel vee arvelt umbes 3 korda. Nüüd jagame selle 22g valku kolmega, mis teeb 7,3 g valku 100g kohta ubadel, mida on võimalik toiduks tarbida ilma hambaid lõhkumata.
Üks veiselihast tehtav toiduaine veel mis peaks võrdluse viima tõesemaks – vinnutatud veiseliha. Beef Jerky sisaldab 50g valku 100g kohta – üle 2 korra rohkem kui kuvatatud ubadel ja on söödav otse pakist ilma eelneva töötlemiseta.
Taimetoitlus ja muna asendamine
Olen kindel, et retseptides ja mujal kasutatuna annavad nende soovitatud asendused soovitud tulemuse konsistentsi või millegi muu osas. Suudavad siduda toiduaineid ja muud, kuid siiski ei suuda ükski neist soovitatud asendustest asendada neid kasutegureid, mida toom muna söömine, millest kirjutasin postituses Mis juhtub su kehaga, kui sa sööd muna?
Siin loetelu nende poolt soovitatud asendustest munale. Siit siis valik, mis peaks asendama ühe muna: 3 sl kikerhernejahu + 3 sl vett, 2 sl maisitärklist + 3 sl vett, ½ banaani, 3sl õunamoosi, 3sl põhklivõid või 85g pehmet tofut.
Ülaltoodud loetelust tarbib omnivoor niikuinii midagi oma toidus, kuid võrrelda näiteks poolt banaani munaga? No ei suuda ma uskuda, et poolik banaan annab 6g valku ja 3-4 g häid rasvu ning palju igasuguseid rasvlahustuvaid vitamiine. Näiteks personaalselt söön ma pähklivõid, aeg-ajalt õunamoosi, kindlasti banaane. Ülimalt maitsev on maapähklivõi paari supilusika õunamoosiga röstsaial, mida söön oma hommikuse munapudru/omleti või praemuna kõrvale jala- või seljatrenni päeval, kui pudru tegemiseks ei ärganud piisavalt vara.
Taimetoitlus ja asendamatud aminohapped
Ei saa väita, et taimsest toidust ei saa vajaminevat kogust valke ja sealhulgas asendamatuid aminohappeid kätte, lihtsalt see kogus, mida pead sööma tamseid toite, saamaks kätte vajaminevad kogused, on aukartustäratavad. Proovisin leida sojauba või sojahelbeid Google otsinguga, kuna neid pidi kõige vähem sööma, saamaks kätte vajaminev asendamatute aminohapete päevavajadus. Kahjuks ma ei leidnud neid müügist. Sattusin hoopis lingile, mis räägib sojast natuke teisiti, kui veganid. Allika usaldusväärsus jäägu igaühe enda otsustada. Tagasi asendamatute aminohapete juurde. Selleks, et 61kg kaaluv indiviid saaks minimaalse vajamineva asendamatute aminohapete koguse, peab ta ära sööma kuivaines 181g valget aeduba. Ehk siis söömiskõlbulikult kolmekordse mahuna 543g. Aukartust äratav kogus, või kuidas? Ning näiteks kui seesama 61kg kaaluv isik sööb ära kaks M suuruses muna, siis ta saab kätte samuti minimaalse vajamineva koguse asendamatuid aminohappeid.
Retooriline küsimus – kumba on lihtsam süüa, kas kahte muna või poolt kilo leotatud/keedetud valgeid aedube? Ja kui tähtis on kaalu jälgimine, siis huvitav huvitav – 100g muna annab 122kcal, samas 181g kuivaines valgetes ubades on 603 kcal. Missuguse teadliku valiku teeksid sina, kui soovid saada normaalset kogust kaloreid ja katta ära kogu asendamatute aminohapete päevavajadus.
Kas olen uurinud piisavalt taimetoitlusest?
Juba postituse alguses ütlesin, kui persoon soovib toituda vaid taimsetest toiduainetest, siis on see tema valik. Kui ta soovib toituda piimatooted pluss taimed, on ka see tema valik. Pole vaja seda valikut teistele inimestele peale suruda. Ülalpool juba mainisin samuti, et kui midagi võrrelda, siis tuleb võrrelda võrreldavaid asju. Mina enda poolt proovin aru saada teist ja oma toitumisharjumusi omakorda teile mitte peale suruda. Lepime kokku selles, et minul on oma arvamus ja veganil on oma arvamus. Argumenteerida võib mõlemat pidi, kuid me ei jõua muus osas konsensusele. Lisan postituse lõppu ka pildi, et ma tean, millest ma veganluse ja fitnessi ning bodybuildingu osas räägin, härrad ja prouad veganid. Olen lugenud ja uurinud ning tänagi on näiteks selline raamat mu raamaturiiulis. Veel lisan, et toitusin peaaegu aasta ilma liha ja munata, olin nn lakto vegan. Paraku ei olnud see toidusedel minule. Ning mis on minu arvates mõtleva inimese juures üks peamine omadus, mis loodetavasti kõigil on olemas – teooriates kahtlemine ning kinnituse otsimine ja alternatiividele mõtlemine.
Rohkem üksteisemõistmist ning saame koos ikka hakkama 😊
Kasutatud allikad:
http://www.veskimati.ee/tooted/veski-mati-valge-aeduba/
http://www.healthknot.com/amino_acids.html
http://www.aeb.org/food-manufacturers/research-resources/nutrient-composition-tables
https://drive.google.com/file/d/0B1VbavFOjzBSZzQxX0JQLVhxU1E/view allikaviide failile kaunviljade aminohapete sisalduse kohta