Et rohkem jõuda, tuleb korraks juhe seinast välja tõmmata ja üks tilluke restart teha. Puhata ja mängida ning anda hallidele ajukäärudele väheke aega millegi muu, kui igapäevase tööga tegeleda. Natuke olen seda teha saanud ja nädal on veel lisaks praegusele ees.

Esimene nädalavahetus läksime suurlinna kärast perega väheke eemale ja külastasime Rakvere linnust. Juhtus selline hetk olema, et samal päeval toimus seal mõõga ja kilbi või mis iganes selle nimi oli päev. Ehk siis tegevust hommikust õhtuni. Vanema pojaga lasime vibuga ning tütar sai ringikese linnusehoovis hobusega ratsutada. Kuna kaasas ka noorim järeltulija, siis me üle ahe tunni seal ei olnud, unerežiim vajab siiski mingis osas täitmist. Tundub, et meie viieliikmeline pere jäi selle kõigega rahule.

Kuna ilmad on head ja nii mina kui ka kaasa soovime natuke rullikutel liigelda (elukoha lähedal on mitmeid häid kergliiklusteid), siis otsustasime teineteisele rullikud kinkida kokkusaamise aastapäevaks. Täitsa huvitav, kui kiirelt aeg lendab. Kohtumine tundus olevat peaaegu, nagu eile, kuid märkamatult oleme 3 aastat koos veetnud. Rullid valisime keskmised, kuna sisuliselt oleme mõlemad algajad. Nüüd on hea anda endale väike aeroobne lisakoormus, ilma saalis ratast väntamata. Kuigi ka käruga jalutamine on võimalus aeroobset treeningut teha, on siiski rullidega sõit väheke intensiivsem 🙂

Samas ei ole ma jätnud puhkuse ajal saalis käimist vahele ning proovin saali külastada hommikul, enne kui teised kodused ärkavad. Selleks ajaks, kui tagasi koju jõuan, saame tihtipeale süüa koos ühist hommikusööki. Minu puhul siis tegu juba teise hommikusöögiga :). Päevakava suhteliselt vaba, võttes siiski arvesse toidukordasid endal ja teistel ning väikesel ilmaimel. Tihti jalutame kogu kambaga tund või paar, külastame randa või oleme niisama kusagil väljas päikest endasse ammutamas, sest ilusat ilma tuleb ju ära kasutada 🙂

Nüüd aga aitab kirjutamisest ning aeg minna õue päikest nautima.