Esmalt soovin välja öelda, et taimetoitlus, olgu ta siis täielik veganism või vegetarianism, on iga inimese enda vaba valik ja ma ei arvagi, et kedagi neist peaks ümber veenma teise suuna osas. Mis on sellise toidusedeli juures tähtis? Eks nad ka ise tea seda – ülitäpne toidu planeerimine, et saada kätte kõik vajaminevad toitained, sealhulgas valgud asendamatute aminohapetega ning vitamiinid ja mineraalid.

Miks kirjutan teemal taimetoitlus?

Nimelt sattusin väitlema ja lugema vegan elustiili harrastavate isikutega sotsiaalmeedias. Tunnistan, et läksin hasarti ja kahjuks vist tõesti hakkasin oma toidusedelit, milleks on segatoit, kaitsma. Kuid sellist fanatismi, kus fakte vaadatakse ainult ühe suuna pealt, oli hirmutav kohata. Palun elage ise sedasi, nagu te elate ja laske teistel elada selliselt, nagu teised elavad. Kõik saavad olla siin maailmas üksteisega sõbralikult.

Faktide taimetoitlusele soodsas valguses näitamine valkude sisalduse osas toiduainetes

Ma ei hakka siinkohal tooma välja nende lehelt pilti, kuna tegemist on sellisel juhul autoriõiguste kuritarvitamisega. Loomulikult võiksin pildi kasutamiseks luba küsida, ent selleks peaksin ütlema, milleks kasutan nende pilti ja sellisel juhul saan tõenäoliselt keeldumise osaliseks. Pigem toon allpool välja tabeli kujul nende väited ja ilustatud reaalsuse taimedes sisalduva valkude koguse osas. Faktiliselt on kõik õige, kuid võrreldakse õunu apelsinidega minu arvates. See ei anna õiget pilti vaatlusel. Mis mind häiris nende jagatud info osas, oli see, et jäeti märkimata, et ubades on selline kogus valke kuivatatud ubades, mitte söömiseks koheselt sobivas oas. Samuti oli välja toodud toores liha, mitte töödeldud. Muidugi võib süüa boeuf à la tartar ja siis see enam-vähem kehtib. Jutt jutuks – tabel allpool.

Välja oli selles tabelis toodud veel hind ja vee kulu 100g tootmiseks. Viimane on muidugi eriti tore arvutus. Nimelt eeldatakse, et veis ei eralda hingates ühtki ml vett atmosfääri, ei urineeri ega eralda muul viisil vedelikku. Ehk siis on kinnine süsteem, kuhu vaid vett sisse valad.

Veel faktide näitamisest endale soodsas suunas millegi tõestamisel

Nimelt, kui ma nüüd selle 100g veiseliha ära praen, siis muutub tema kaal eralduva vee ja rasva arvelt 25%. Seega jääb alles 75g tükk, mis ikka sisaldab 22g valku. Kui see nüüd viia matemaatiliselt 100g peale, siis saan natuke teise valkude sisalduse 100g kohta, milleks on 29g 100g kohta. Hmmm. Ja liha on endiselt söödav, kuid kuivatatud ube pean ma ikkagi leotama ja nende kaal kasvab märgatavalt vee arvelt ning valgusisaldus suhtarvuna muutub märgatavalt väiksemaks. Ehk kui Google otsing andis õige tulemuse, siis ubade mass suureneb leotamisel vee arvelt umbes 3 korda. Nüüd jagame selle 22g valku kolmega, mis teeb 7,3 g valku 100g kohta ubadel, mida on võimalik toiduks tarbida ilma hambaid lõhkumata.

Üks veiselihast tehtav toiduaine veel mis peaks võrdluse viima tõesemaks – vinnutatud veiseliha. Beef Jerky sisaldab 50g valku 100g kohta – üle 2 korra rohkem kui kuvatatud ubadel ja on söödav otse pakist ilma eelneva töötlemiseta.